Mis on õigustatud huvi?

Õigustatud huvi on üks võimalikest õiguslikest alustest, millele saab tugineda isikuandmete töötlemisel.
IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktis f on ette nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud:
  • vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi;
  • isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
  • vastutaval töötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.

Õigustatud huvi sisustamisel saab lähtuda kõigepealt sellest, et vastutava töötleja huvi peaks olema seadusega kooskõlas selleks, et seda oleks võimalik ellu viia. Samuti saab sättest järeldada, et isikuandmete töötlemise vajadus peaks olema reaalne, mitte hüpoteetiline.

Õigustatud huvile tuginemist tuleb eelnevalt tõsiselt kaaluda, sest see nõuab alati põhjendamist ning vastutust. Mida selgem on põhjendus, seda läbipaistvam on andmetöötlus. Üks võimalustest on põhjendada seda andmetöötleja andmekaitsetingimustes.

Andmetöötlejal tuleb inimesele igakordselt põhjendada, kuidas andmetöötleja huvid isikuandmete kasutamisel kaaluvad üle inimese huve või põhiõigusi ja vabadusi. Näiteks ei saa ükski massreklaami saatmise ärimudel tugineda õigustatud huvile, sest saatjal ei ole võimalik teada, kas tema ärihuvi kaalub üles kõikide saajate huvid, põhiõigused ja vabadused. Lisaks peab arvestama ka eriregulatsioonidega. Näiteks elektroonilist otseturustust on lubatud teha ainult inimese eelneval nõusolekul.

Veendumaks, et õigustatud huvi sobib kasutada õigusliku alusena, tuleb andmetöötlejal teha kaalumisotsus.

Kaalumisotsus on õiguslik analüüs, kus esmalt selgitatakse andmetöötleja enda jaoks välja, milles seisneb tema tegevuse eesmärk ja õigustatud huvi. Seejärel analüüsitakse, kas kõnealune isikuandmete töötlemine on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Kaalumisotsuse teine osa peab analüüsima, kas inimene võib eeldada andmetöötleja sellist tegevust ja isikuandmete töötlemist  ning millised on töötlemise võimalikud tagajärjed inimese privaatsusele ja vabadusele. Kui inimese huvid või põhiõigused ja vabadused on kaalukamad, siis ei ole lubatud õigustatud huvi kasutada õigusliku alusena. Eriti kehtib see olukorras, kus töödeldakse alaealiste andmeid.

KAALUMISOTSUS TEHAKSE KOLMEASTMELISE SKEEMI JÄRGI:
I aste – isikuandmete töötleja või kolmandate isikute huvid ja nende kaalukus;
II aste – andmesubjekti (inimene, kelle andmeid töödeldakse) õigused ja huvid ning kaalukus;
III aste – vastanduvate huvide kaalumine – nende esialgne hinnang ning vajadusel täiendavad kaitsemeetmed, lõplik hinnang.

Kaalumisotsused võivad pealiskaudse analüüsi tagajärjel jätta andmetöötleja õigusvaidlustes hätta. Oluline on kaalumisotsuse tegemise juures arvestada, et vastutus tegevuse tagajärgede eest on alati andmetöötlejal.
Kui andmetöötluse õiguslikuks aluseks on valitud õigustatud huvi, peab andmetöötleja samuti tagama, et tehtav isikuandmete töötlus vastaks isikuandmete töötlemise põhimõtetele, milleks on mh eesmärgipärasus, minimaalsus, läbipaistvus, õigsus ja usaldusväärsus.
Kindlasti ei saa segamini ajada termineid õigustatud huvi ja õigustus. Näiteks, kui andmetöötleja arvab, et tema teguviis on õigustatud, siis see ei tähenda, et tal on kaalumisotsusel põhinev õigustatud huvi.

Loe lähemalt õigustatud huvi juhendist.

Allikas: Andmekaitse Inspektsiooni koduleht
Eelmine
Mis on biomeetrilised andmed? Mis on eriliiki isikuandmed?
Järgmine
Mis on lõimitud ja vaikimisi andmekaitse?

Vastused puuduvad

Email again: